Kahjurite ABC

LUTIKADOhutase: MADAL
Ohtlikkus:Lutikahammustus jätab sügeleva ja veritseva jälje ning võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni. 
Kirjeldus:Lame, punakaspruun, õunaseemne suurune. Toitub inimese verest, pärast vereimemist pundub ja läheb punasemaks. 
Elupaik:Elab voodipesu- ja madratsiõmbluste vahel. Ka mööbli, põrandaliistude, elektripistikute, pildiraamide jms pragudes.
Huvitavad faktid:
 Lutikast on väga raske lahti saada, sest ta võib elada üle aasta ilma vahepeal söömata.

KIRBUD Ohutase: KÕRGE 
Ohtlikkus:
Kirbuhammustus kutsub esile nahaärritust, veritsust ja sügelust. Mõned kirbuliigid kannavad edasi katku ja tüüfuse haigusetekitajaid. Mõned kirbuliigid võivad inimest paelussiga nakatada.
Kirjeldus:
Kirp on imeväike ilma tiibadeta parasiit, tavaliselt mooniseemne suurune. Teda on peaaegu võimatu näppude vahel laiaks vajutada. 
Elupaik:
Elab ja paljuneb peremeeslooma kehal, tihti leitakse kirpe lemmikloomade magamisasemelt. 
Huvitavad faktid:  Kirp hüppab vertikaalselt üles 15-20 cm kõrgusele ja 35-40 cm horisontaalselt. 14. sajandil suri veerand maailma rahavastikust kirpude poolt levitatud muhkkatku. 

KODUHIIR Ohutase: KESKMINE 
Ohtlikkus:
Saastab toitu ja pindasid oma toitumise ja väljaheidetega. Koduhiire uriinis olev proteiin võib põhjustada inimesel astmat. Võib kanda edasi salmonellat jt haigusetekitajaid.
Kirjeldus:
12-18 cm pikkune mõõdetuna ninast sabaotsani. Tavaliselt tumehalli värvi.
Elupaik:
Väga levinud linnades ja külades, eelistab siseruumides elamist.
Huvitavad faktid:
Võib ennast läbi pressida isegi 5. eurosendi suurusest avast. Normaalsete elutingimuste korral toodab emane koduhiir 42-60 järglast aastas. 

RÄNDROTT Ohutase: KESKMINE
Ohtlikkus:
Võib inimest rünnata ja hammustada, kui tunneb ohtu enda elule. Võib olla katku ja tüüfuse haigusetekitajate kandja - inimesele kanduvad need eelkõige kärbeste kaudu, kes elavad ja paljunevad surnud roti korjuses. 
Kirjeldus:
33-43 cm pikkune mõõdetuna ninast sabaotsani. Tavaliselt hallikaspruuni värvi. 
Elupaik:
Pesitseb hoonete ümbruses ja sees ning maa sees olevates urgudes.
Huvitavad faktid:
Roti hambad kasvavad 13-16 cm aastas - rott pidevalt hõõrub oma hambaid üksteise vastu, et neid maha lihvida ja teritada. 

PRUSSAKAD Ohutase: KÕRGE 
Ohtlikkus:
Prussakas võib kanda endaga ca 30 liiki erinevaid baktereid ja haigusetekitajaid, näiteks koolera, düsenteeria, salmonelloos jms. Samuti toodab prussakas teatud tüüpi proteiini, mis tekitab mõnel inimesel allergilise rektsiooni või astma. 
Kirjeldus:
Täiskasvanud prussakas on kuni 1,6 cm pikk. Emane elab kuni 10 kuud, isane vähem. Emane kannab tagakeha tipus munakapslit, kus on 20-45 muna - elu jooksul toodab ta kuni 8 munakomplekti (s.o 10 kuu jooksul kuni 360 uut prussakat!). Toitub nii loomsetest kui taimsetest saadustest. 
Elupaik:
Elab pimedas - liistude ja torustike vahel, kappide all jne. Valguse kätte prussakas tavaliselt ei tule.  Prussakas kohaneb iga keskkonnaga - nende popoulatsiooni on väga raske kontrollida.
Huvitavad faktid:
Prussakas võib elada kuni nädal aega ilma peata.  Prussakas jookseb kiirusega kuni 5 km tunnis ja vee all võib hinge kinni hoida kuni 20 minutit. Ilma söömata peab prussakas vastu kuni 30 päeva.

MAJA-SOOMUK-LANE 

Ohutase: MADAL
Ohtlikkus:
Vastsete kestad saastavad toitu ja võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. Inimesele üldiselt ohtlik ei ole, kuid kahjustab vara.
Kirjeldus:
Hõbedase läikega vuntsidega putukas. Kuni 20 mm pikkune, lameda kehaga. Pikad tundlad on ees ja kolm karvast jätket tagakehal.
  Elupaik: Vajab niisket ja sooja elukeskkonda (enamasti elab vannitoas).  Päevavalgust väldib ja varjab ennast pragudes ja tühimikes. Sööb kõike, mis sisaldab suhkrut või tärklist, aga ka paberit, fotosid, lina, puuvilla, siidi, karusnahka, orgaanilist mustust jms.
  Huvitavad faktid: Majasoomuklast peetakse üheks vanimaks putukaks maailmas - nad olid olemas juba 100 miljonit aastat enne dinasauruseid ehk siis kokku on nad elanud planeedil Maa peaaegu 400 miljonit aastat.